Neljapäev, 16. november 2017

Kirjanduspealinnas Dublinis

Hommikul jätsime koduse Corkiga hüvasti ja väljusime Heustoni rongijaamas. Õpiränne on meie jaoks lõppenud, aga jätkame enesearendamist Iirimaa pealinnas. Teekonnal siia kohtasime taas jutukaid vanaprouasid, kes tundsid huvi, et mis keeles me räägime ja kust me tuleme ning näiteks millised on meie jõulutraditsioonid.
Õpirändurid

Lõunaks olime kohvritega Dublinis ja otsisime taksot. Erandina tuleb välja tuua mitte kõige lahkemat taksojuhti, kes ei olnud eriti abivalmis meie pagasi tõstmisel. Taksojuht tegi ka paar auringi ümber teatri ja olimegi kohal. Meie hotell asub kesklinnas ning on ümbritsetud erinevatest pubidest. Omapärane on see, et hotellis ei ole lifti ning siin kogesime õnneks taas lahket suhtumist - meie kompsud vinnati teisele korrusele ning saime end sisse sättida. Peale Corki tundub Dublin "tõsise" suurlinnana: vähem värvilisi maju, pigem hallid ja uhked kivihooned ning palju kiirustavaid rahvahulki. Jalutasime hilissügiseses linnas ringi ja mõtisklesime varatalvise Eesti üle - see ootab meid kohe ees!

Dublini vaated: Samuel Beckett Bridge. Kirjanduse suurkujusid
kohtab siin rohkelt!
Et  veel mõnda kogemust kaasa võtta, tegime bussituuri linnas. Omapärane oli see, et kella kuueks oli juba kottpime ning bussijuhist giid teatas, "paremal näete obeliski, kuid hetkel saate ehk aimata selle kontuure.. 😊".

Päeva lõpetasime õhtusöögiga Murray´s pubis, kus sõime toeka õhtusöögi ja kuulasime kohalikku muusikat. Peab ütlema, et see kogemus muutis meie arvamust siinsest pubikultuurist positiivses suunas!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar