Reede, 17. november 2017

Slán a fhágáil le Gaeilge!

Oscar Wilde
Oleme veetnud oma päeva reedele kohaselt: jalutanud Dublini parkides, muuseumites ning külastanud pubisid. Hommikul lasime end turismibussil sõidutada kesklinna ja vaatasime üle Oscar Wilde kuju. Saime teada, et Wildest kuulsam kuju on Molly Malone, mis on seotud linna nn mitteametliku hümniga. Kuid Molly kuju ei jäänud meie teele, aga saime laulu kaasa ümiseda seiklusrikkal mereretkel.


Liikusime edasi St Stephen´s Green parki, mis meile väga meeldis. See on mitmete veesilmade ja huvitavalt kujundatud roheline "laiguke" suurlinnas. Paistis, et ka kohalikud armastavad seal jalutada.

St Stephen´s Green park
Viikingite tuur
Pargi äärest stardib omanäoline lõbusõiduriist- amfiibauto, mis viib reisijad humoorikal moel korraldatud linnatuurile. Olime sellest tuurist kuulnud juba Eestis ning korjanud infot, mis oli vägagi vastuoluline. Otsustasime, et proovime selle sõidu imeriistal ära! Alustuseks tuli meil pähe panna viikingikiivrid. Tuur algas taas tutvustusringiga, seltskond oli rahvusvaheline. Püüdsime alguses kohe tuurijuhile selgeks teha, et Eestlased ongi "päris - viikingid".  Tuuri juhtis ääretult ekstravertne tegelane, kes sundis meid turiste kisaga ehmatama, lehvitama ja pöördus ise lahtisest autost hüüetega tänaval kõndivate inimeste poole, Näiteks hõikas ta kauplust dekoreerivatele meestele, "Hey, santas little heplers... juhuuu 😊!!!" Ning tutvustas ajalugu, kuid mõtles ka juurde lugusid Elton Johnist ja "U2" Bonost. Tuur toimus maismaal, mööda tänavaid ja järsku olime jõe ääres, selga kamandati päästevestid ning sõidukile haagiti külge lisavarustus - ujukid! Oli väga karge ja meeleolukas sõit.

Vaated linnale ja Krista
Soojendasime end Starbucks´is kohviga ja kasutasime ära võimaluse tasuta külastada Little Museum of  Dublin. Muuseum ise on pisike ja kokku korjatud kohalike elanike vabatahtlike annetustena ja koosnes valdavalt piltidest. Saime ajaloo vahendamisest hea elamuse ning pidime tõdema, et iirlane on sündinud jutuvestja. Muuseum kajastab Dublini ajalugu al 1900 aastast tänapäevani, mida giid Patrick esitas läbi huumori ja naljalugude, kuid mainis kõiki olulisi fakte. Suhtlemine oli vahetu ning hüvasti jäeti meiega kättpidi.

Liikusime edasi bussiga Phoenix ´i pargi suunas, aga ilm oli täna jahe ning sõitsime tagasi Temple Bar suunas. Vaatasime tuledesäras linna, sildasid ja jalutasime Heli poolt soovitatud restorani The Church Cafe Bar suunas, et veeta viimane õhtu selles riigis. Baar on rajatud vanasse kirikusse ning alles on suur osa kiriku sisustusest. Toit oli maitsev ja oleme väga erilise kogemuse võrra rikkamad.

Selle postitusega lõpetame õpirände ja blogi pidamise.

Mõned mõtted, mida kogesime ja õppisime:

  • Suhtlemist rahvusvahelises töökeskkonnas ja saime väga hea inglise keele praktika.
  • Loodame, et meie külaskäik toetab koolide vahelist edasist koostööd.
  • Arendasime ka omavahelist koostööd. Õppisime pidama blogi.
  • Avardasime silmaringi siinse haridussüsteemi osas ja riigi osas tervikuna.
  • Turismivaldkonna tundide jaoks sai siit hulgaliselt näiteid, pilte, lugusid ja häid emotsioone.
  • Siinsetes tundides paistis silma tolerantne suhtumine. Klassiruumides on erineva vanusega ja erirahvusest õppijad.
  • Täienduskoolituste osas võib kaaluda nii mõnegi töövõtte kasutusele võtmist ka meil.
  • Iga eestlane võiks iirlastelt õppida vabamat ja rõõmsamat suhtumist. Näiteks ajaloo vahendamine ei pea olema ainult faktid vaid ikka loo jutustamine.



Täname selle võimaluse eest kõiki osapooli, kes seda õpirännet meile korraldasid.
Slán a fhágáil le Gaeilge - head aega Iirimaa!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar